Allikas: Postimees.ee 19.12.2024
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 seisid Venemaa usuorganisatsioonid valiku ees: kas toetada sõda või rahu, surma või elu, mõrva või päästet, kurja või head? Ja paljud otsustasid teenida kurja. Täpsemalt – teenida vaimulikult Putini režiimi. Kuidas see juhtus? kirjutab Venemaa-ekspert Andrei Kuzitškin.
Vene õigeusu kirik osutus olema Ukraina sõja toetamise liikumise esirinnas. Ülemhingekarjased eesotsas patriarh Kirilliga ja tavalised usklikud koondusid ukrainlaste «denatsifitseerimise» idee ümber, mis muudeti üleskutseteks võidelda Antikristuse vastu. Väga kiiresti muutus õigeusu kirik Venemaa kaitseministeeriumi ideoloogiliseks osakonnaks ja patriarh sai «sõjalise erioperatsiooni» elluviimisel Kremli propaganda peakoordinaatori Aleksei Gromovi käsilase staatuse.
Oma jutlustes paljastab patriarh lääneriikide salasepitsusi, mille eesmärk on hävitada vene tsivilisatsioon. Selle tulemusena hakkas patriarh kristlike käskude kohaselt rahu otsimise asemel õnnistama Vene relvi ja palvetama Venemaa võidu eest vastavalt Putini käskudele. Püha apostel Pauluse sõnad kirjast koloslastele on unustatud: «... siis ei ole enam kreeklast ega juuti, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, ei umbkeelset ega sküüti, ei orja ega vaba, vaid kõik ja kõikides on Kristus.» Evangeelse internatsionalisti asemel muutus patriarh Kirill vene natsionalismi idee järjekindlaks toetajaks ja jutlustajaks.
Muide, raevukas võitlus läänega viis Venemaal kogu Vene ajaloo revideerimiseni Kuldhordi ajal. Niisiis jagas Vene õigeusu kiriku eestseisja patriarh Kirill oma jutluses selle aasta 6. detsembril Aleksander Nevski kloostris Moskva lähistel vürst Aleksander Nevski mälestuspäeval järgmisi mõtteid: «Aleksander Nevski sõitis Kuldhordi, ...viis sinna kingitusi. ... Sest hord ei kippunud kallale peamisele — meie rahva hingele, tema maailmavaatele... Aga kui läänest tulid võõrad rügemendid, mõistis püha Aleksander... ilmselgelt, milline tohutu oht Venemaad ähvardab. Nemad vajasid ju ennekõike meie hingi, või kaasaegses keeles väljendatuna, püüdsid Venemaad ümber vormida, allutada teda läänele... Venemaast pidi saama lääne vasall kõigi kohutavate tagajärgedega: riikluse maatasa tegemine, ressursside hävitamine, vene rahvusliku eneseteadvuse ja muidugi õigeusu täielik hävitamine.»
Ja patriarh lõpetas oma jutluse sõnadega: «Andku Issand tarkust ja tugevust meie presidendile, ülemjuhataja Vladimir Vladimirovitš Putinile, kogu meie sõjaväele, kõigile meie valitsejatele nii keskuses kui ka kohapeal.» Palve võimulolijate eest tähendab vaid üht: rahu lossidele ja sõda hurtsikutele, mille asukaid halastamatult tapatalguteks õnnistatakse.
Venemaa ja Kuldhordi suhete ajaloo ülevaatamist jätkas vene natsionalismi kuulsaim ideoloog Aleksandr Dugin, kes avaldas 11. detsembril Venemaa moslemite vaimse administratsiooni veebilehel artikli pealkirjaga «Meie ülesanne on asuda Tšingis-khaani teele!». Toon mõned tsitaadid sellest vaimse pornograafiani ulatuvast avameelsest tekstist: «Meie, venelased, elame Tšingis-khaani kaitse all. Ta tõi meile mitte ainult ikke idast, vaid ka vabaduse lääne ikkest... Ta juhtis vene naised metsikute mongolite laagrisse, kuid andis meile oma vere kaudu stepi raevu ja tohutu avaruse energia... Venelased enne Tšingis-khaani olid Bütsantsi ja Euroopa perifeeria. Venelased pärast Tšingis-khaani on ülemaailmse impeeriumi kants, uus Bütsants, viimane Rooma, maailma saatuse eest peetava geopoliitilise võitluse absoluutne keskus. Me võlgneme kõik Tšingis-khaanile... Ja Moskva tsaaririik ise ja Romanovite impeerium ja isegi Nõukogude Liit näitavad meile erinevaid versioone Mongoli Venest... Meie ülesanne on asuda Tšingis-khaani teele. Pöörduda tagasi meie ajaloo juurde, taasavastada meie ühise rahvusliku euraasialiku olemasolu tähendus ja eesmärk».
Muidugi tekib küsimus: kuhu Aleksandr Dugin tagasi pöörduda soovitab, kui Kuldhord on juba ammu olematusse vajunud? Tõenäoliselt on jutt moslemimaailmast Venemaal ja kaugemalgi. Lisaks õigeusklikele toetavad Putinit sõjas Ukrainaga üsna aktiivselt just moslemid. Seega teeb Venemaa moslemite vaimse administratsiooni esimees šeik Ravil Gainutdinov tohutut tööd Vene sõjaväelaste toetamisel «sõjalise erioperatsiooni» tsoonis. «Nad korraldavad võitlejatele pühi. Viivad liha, riisi, porgandeid ja sibulat, suured katlad, valmistavad pilafi Īd al-Fiṭri, Īd al-Aḑḩā pühadeks. Lahingutegevuse tsoonis – Luhanski rahvavabariigi territooriumil ühes diviisis on neli mošee-telki moslemi kirjanduse ja palvevaipadega. Moslemivõitlejatel on alati võimalus namaasiks» (informatsioon Venemaa moslemite vaimse administratsiooni kodulehelt).
Kuid ei õigeusu koguduse liikmed ega ka munkade kogu jää Ukrainas sõdivate võitlejate abistamisel oma moslemitest kaaslastele alla. Mõned teated õigeusu kloostrite ja kirikute veebilehekülgedelt: «Alates 2023. aasta algusest on Marta ja Maarja Halastuse kloostris tegutsenud töötoad, kus punutakse varjevõrke, et aidata lahingutsooni võitlejaid. Nõudlus võrkude järele on väga suur. Klooster kutsub kõiki soovijaid meie sõdalasi aitama. Maskeerimisvõrgud päästavad sõdalaste elu, keda nende lähedased kodus ootavad. Ilma maskeeringuta on võitlejad ja tehnika näha nagu peopesal»; «Kalugas, Ristiülendamise kloostri territooriumil, nagu paljudes kiriklikes kogudustes, käib töö Vene armee toetamiseks. Kloostri eesseisja munkpreester Tihhon (Šepelenko) on polguvaimulik. Praegu pingutavad Ristiülendamise kloostris kõik varjevõrkude valmistamiseks»; «Bogdanovitši Püha Johannese kirikus on koguduseliikmetel tekkinud kasulik traditsioon – pärast teenistust... nad kogunevad ja punuvad varjevõrke erioperatsioonis osalejatele. Kaitsevärvilistest paeltest mõõdus kolm korda kolm meetrit. Nad töötavad, lugedes palvet või kuulates õigeusu raadiot. Nad võtavad eeskuju kiriku eesseisjast ja teistest vaimulikest».
Ka vene budistid ei jäänud kõrvale. Veelgi enam, Venemaa budistliku elanikkonnaga piirkonnad on peamised Donbassi kahuriliha tarnijad: Burjaatia, Tõva ja Kalmõkkia. Nii kommenteeris Venemaa budistliku traditsioonilise sangha juht, XXIV pandido hambo-laama Damba Ajušejev 2022. aastal Rooma paavsti sõnu Ukraina sõjalises operatsioonis osalevate burjaatide julmuse kohta. Ajušejev nimetas neid sõnu ebasõbralikeks. Tema arvates on eurooplastele arusaamatu, et nende inimesed ei ole julmad, nad on lihtsalt sunnitud korduvalt ja väärikalt kaitsma oma kodumaad fašismi eest, nagu nende vanaisad ja vanavanaisad. Ajušejev ütles ka, et Ukraina sõjas osalemine on Vene budistide püha kohustus.
Venemaa usuorganisatsioonide osaluse määr Putini režiimi sõjalises poliitikas varieerub. On ka konfessioone ja vaimulikke, kes kas ilmutavad neutraalsust või isegi püüavad sõjale vastu seista.
Vaikusest vastupanuni
Judaism Venemaal on üks neljast traditsioonilisest religioonist koos kristluse, islami ja budismiga. Religioossete juutide huve esindavad Vene Juudi Kongress ja Venemaa Juudi Kogukondade Föderatsioon. Nende organisatsioonide veebilehel ei ole praktiliselt ühtegi Ukraina sõjaga seotud sõnumit. Kuigi pärast sõja puhkemist teavitas Vene Juudi Kongress kõiki, kes soovisid Venemaalt kiiresti Iisraeli repatrieeruda, vajalike dokumentide hankimise korra lihtsustamisest. Ja Venemaa Juudi Kogukondade Föderatsioon avaldas enne ja vahetult pärast sõjategevuse puhkemist 2022. aasta veebruaris teavet humanitaarabi andmise kohta Donbassi põgenikele Venemaa linnas Rostovis Doni ääres. Moskva pearabi Pinchas Goldschmidt, kes lahkus Venemaalt 2022. aasta veebruaris, ütles, et Venemaa juudi kogukonna esindajatel tuleb riigist lahkuda, kuni nad saavad, enne kui nad tehakse patuoinasteks Ukraina sõjalisest operatsioonist põhjustatud raskuste eest.
Venemaa katoliku piiskoppide konverents ei varja oma negatiivset suhtumist Ukraina sõtta. Organisatsiooni kodulehel on avaldatud palju sõjavastaseid materjale, räägitakse kreeka-katoliku preestri tegevusest Vene okupatsiooni tingimustes Melitopolis ja avaldatakse kõik paavsti üleskutsed rahu saavutamiseks. Pole juhus, et katoliiklikud preestrid on korduvalt langenud Venemaa eriteenistuste provokatsioonide ohvriks ja riigist välja saadetud. Näiteks 2022. aasta aprillis saadeti Moskva Peeter-Pauli katoliku koguduse esipreester, mehhiklane Fernando Vera, sõjavastaste avalduste eest Venemaalt välja. 2023. aasta veebruaris saadeti Venemaalt välja kaks katoliiklikku preestrit, mõlemad Poola kodanikud. Novembris 2024 saadeti välja 85-aastane Vladislav Klots, Sotši Siimoni ja Taddeuse katoliku koguduse vikaar. Ja need pole kaugeltki kõik katoliku vaimulike vastu suunatud repressioonide juhtumid Venemaal.
Ka Venemaa evangeelne luterlik kirik kuulutas julgelt oma sõjavastast seisukohta ja avaldas 2022. aasta veebruaris Tšehhi usundite ja konfessioonide esindajate pöördumise oma vendade poole Venemaal, kus mõisteti hukka Venemaa agressioon Ukraina vastu. Ja ma tunnen isiklikult mitmeid luterlikke vaimulikke, kes olid sunnitud Venemaalt emigreeruma oma veendumuste tõttu. Moskva patriarhaat kiusab karmilt taga ka isepäiseid õigeusu vaimulikke. Nii karistati Aleksei Uminskit ja Konstantin Kokorat Moskvast, Dmitri Ostaninit Bergenist, Pjotr Krutitskit Tšeljabinskist keeldumise eest lugeda palvet Püha Venemaa võidust: neile keelati kirikus teenimine. 2022. aasta sügisel mõistis sõja avalikult hukka Kalmõkkia kõrgeim laama Telo Tulku Rinpoche, mille järel ta oli sunnitud Venemaalt lahkuma ja minema Mongooliasse. 2023. aastal kuulutati ta Venemaal välisagendiks.
Ma arvan, et Putin on pikka aega ette valmistanud projekti Venemaa religioossete ühenduste riigivõimu institutsioonideks muutmiseks. Selleks kasutati konfessioonide riikliku rahastamise mehhanismi ja äritegevuse luba. Nii kuuluvad Vene õigeusu kirikule tehased, hotellid, maad, neil on maksusoodustused ja iga-aastane sissetulek kuni 200 miljonit eurot. Täpsed andmed puuduvad, sest kiriku majandus on täiesti läbipaistmatu. Vene moslemite valitsus pole samuti vaene struktuur. Putin ostis usuorganisatsioonide kujul propagandamasina, mis teenib võimu huve ja ajab oma koguduseliikmete päid segi. Ainult neil, kes on Moskvast sõltumatud, nagu katoliiklased ja luterlased, on vabadus teenida Jumalat, mitte mammonat (Matteuse 6:24).
Ja kui Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik tõesti tahab säilitada ennast ja ustavust Kristuse õpetusele ning samal ajal vabaneda riigi pealetükkivast hoolekandest, kutsun vaimulikke ja ilmikuid, sealhulgas iseennast kui poole sajandi pikkuse staažiga õigeusklikku, esitama Putinile üleskutset nõudega sõja lõpetamiseks ja vägede väljaviimiseks Ukrainast. Selles seisnebki Kristuse Kiriku missioon: mitte külvata vaenu ja õnnistada tapmisi, vaid tuua maailma armastus ja päästa hinged vihkamisest ja kurjusest. Ja mitte karta, nagu ei kartnud meie Päästja, Ristija Johannes ja pühad apostlid, kõnelda võimudele otse nende pahedest ja ebaõiglastest tegudest.
Vene keelest tõlkis Anneli Sihvart